Türgi võlud

Mäletan, kuidas enne Erasmuseks tulekut olin arvamusel, et no mis eriline koht see Türgi ikka on. Tulin siia mõttega, et kummutada eelarvamused, mis meedia ja mõne inimese näitel tekkinud oli ning õppida rohkem selle maa kultuuri ja elu tundma. Nüüd, kui olen üle kuu aja juba siin olnud, võin julgelt väita, et mulle meeldib Türgi - toit, kliima, inimesed, inimlikkus, lahkus, soojus. Mulle meeldib, et inimesed ei ole nii materialistlikud ning nad ei pea hakkama saamiseks peost suhu elama. See, et siin usu tõttu alkoholi ei tarvitata, rõõmustab mind veelgi enam - siiani pole me näinud tänavatel ühtki purjus inimest, kelletaolisi Eestis kümnete kaupa kohata võib. Türgi pidudel juuakse teed ning naised tantsivad kõhutantsu ja polegi enamat tarvis.

Laupäeval kokkasime ise koos kohalikega õhtusööki - toidud siin on nii head, et võib mao välja venitada. Kahjuks on nad ka üsna kalorirohked - kasutatakse palju nisujahust tehtud asju ja oliiviõli. Meie oma toitudesse väga soola ei lisa, aga kohalikud enne sööma asumist maitsestavad kõik sellega üle. Siinsest maiustusest - Baklavast, mis kujutab endast pähklite ja meega väikest koogikest, võib ka lausa sõltuvusse jääda. Neljapäevastel õhtusöökidel meie haigla nefroloogi juures oleme saanud siiani parimaid Türgi köögi hõrgutisi, mida tahaks ise ka proovida valmistada.
Ilmad on praegu kehvad - õues on külm ja vihma sajab. Teisest küljest on see hea, sest siis ei teki praktikal olles nii suurt kihku lihtsalt õue päikest võtma minna.

Oleme siin käinud kohalikega väljas - niisama kohvi ja teed joomas ja hommikusööki söömas. Populaarne on ka elavat muusikat pakkuvates kohvikutes käimine. Vastupidiselt meie kodumaale seal alkoholi isegi ei ole võimalik osta. Ja muideks, need ei ole mingid vanema sihtgrupi jaoks mõeldud kohad - kõik, keda meie kohtasime, olid kas meie vanused või isegi nooremad. Ka lauamängude mängimine sellistes kohtades on levinud, õppisin ise ka mõne u
ue mängu selgeks.
Kohalikud poisid, keda kohanud oleme, on ka äraütlemata viisakad. Tulevad ukse vastu järgi, suudavad arve nii ära maksta, et ei pane tähelegi ning hiljem saadavad ühikaukseni ära, et veenduda, ega hilisest tulekust mingit pahandust ei tule. Me igatahes oleme väga positiivselt üllatunud.
Täpselt kuu aega veel ja siis on meie praktikatunnid täis. Ja seejärel jääb ainult nautida oma aega siin päikese all. 6. mai on meil juba tagasisõidupiletid ostetud, aga veel on hirmutav mõelda, et peaks tagasi minema. Elu siin on paradiis.