Eesti suvi

Ilmad on siin küll viimase nädala jooksul olnud nagu Eesti suvel. Täna ja eile oli lausa ligi 25 kraadi sooja. Eile kasutasime võimalust ja käisime kohalikus rahvuspargis matkamas. Enne kõndima minekut pidasime väikese pikniku värskes õhus ja mängisime lõõskava päikese käes rahvastepalli. Kui ma kunagi põhikoolis veel käisin, siis kevade saabumisest andis märku veesõdade pidamine koolitundide vahel. Eile oli minu selle aasta esimene veesõda - küll oli mõnus ja värskendav.
Loodus on siin küll imetabane - ühel pool lagedad väljad ja teisel pool kõrged mäed. Saime veidi üles-alla turnida ja Türgi loodust näha. Isegi metsikut kilpkonna nägime.
Täna tahtsime minna päikest võtma - võtsime tekid ja päevitusriided kaasa ja läksime vaikset nurgatagust otsima, et privaatselt päevitada. Matkasime üle rohuvälja ja otsisime õiget kohta, kui järsku Triin jääb seisma ja ütleb, et me paanikasse ei satuks, aga just möödus meist üks suur madu. Me Maarjaga jõudsime sekundi vältel näha üksnes 20 cm pikkust juppi kellegi saba ja pidasime seda sisalikuks. Triin ise ka ussi pead ei näinud, aga nägi ainult osa sellest ning et madu oli käsivarre jämedune. Selline hirm oli ikka nahas, me ei teadnud kust kaudu võime liikuda ja mis siis saab, kui neid madusid veel kuskil on. Kui Eestis on kõige suuremaks roomajaks rästik, kes on ka ikka väga väike roomaja, siis siin on loomadel ka teised mõõtmed.
Suure hirmuga jõudsime õnneks turvaliselt vanale kindlale maanteele ja hingasime kergendatult. Enam me metsikusse loodusesse päevitama ei lähe.