Naljapäev

Triin lebos

Kui Eestis sadas eile mõnes paigus lund, siis mina sain oma teise päikesepõletuse. Kui eelmisel korral läksid õlad ainult veidi punakaks, siis nüüd näen välja nagu tomat. Käisime Triinuga enne trenni staadionil päevitamas ja unustasime end vist liig kauaks sinna :) Eks näeb, kas seekord püsib see põletus kauem kui eelmisel korral. Võtsime üldse eilset päeva lihtsamalt, magasime kaua ja veetsime tükk aega väljas. Isegi meie haigla nefroloog saatis sõnumi, et kus me oleme ja et ta igatseb meid kõiki. Lubasime talle täna talle ja dialüüsitehnik Erolile dialüüsikeskusesse külla minna.
Eile tuli meie neljas Eesti kamraad reisilt tagasi. Nad käisid oma abikaasaga Antalyas rändamas ja sellega tõi ta meile nii palju huvitavaid ideid. Pooleteise nädala pärast plaanime Triinuga teha seljakotitripi Izmirist Antalyasse. Nii põnev, nii palju mõtteid ja kohti mida tahaks näha :D Triin ka ütles, et ei saanud isegi magada öösel, sest oli nii ärevil meie plaanist. Ainuke takistus on matkavarustus, sest siinsed inimesed pole loodusega just sinasõbrad. Mäletan et lastearst rääkis, et talle meeldib looduses olla ja matkata, aga tema on ka ainus, kes sellist asja maininud on. Enamus, keda siin kohanud oleme, on pärit suurematest linnadest ja ei tea isegi, et siin vabas looduses madusid kohata võib.

Kilpkonnagäng

Eile pärast trenni tiigi ääres istudes nägime vees 3-pealist kilpkonnagängi, poolemeetriseid kalu (balõk) ja rästikumõõtu usse ujumas. Loodus on siin küll kirju ja veidi hirmuäratav.
Täna on meil jälle keeletund, eelmisel korral puudusime, sest käisime Isanbulis. Ega sellest ühest korrast nädalas ikka ei piisa, et kohalikku keelt selgeks saada, igapäevaselt praktiseerimine tuleks rohkem kasuks.
Oleme siin viimased 2 nädalat trennis ka käinud ja veidi jõusaalis kätt ja jalgu harjutanud. Tänu sellele on meil oma jõusaalikankad (semud) ka tekkinud, kes meid juba Izmiri kutsusid. Selliseid ekstravagantseid tüüpe on terve ümbruskond täis, teevad meie eilu ka põnevamaks :D